Säästvat turismi arendav ülemaailmne organisatsioon Green Destinations valis Tartu juba kolmandat aastat järjest kestlike sihtkohtade TOP 100 nimekirja.

Säästvat turismi arendav ülemaailmne organisatsioon Green Destinations valis Tartu juba kolmandat aastat järjest kestlike sihtkohtade TOP 100 nimekirja.
Euroopa Kaitsealade Liit on omistanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvusparkidele kvaliteedimärgise, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi kestlikku arendamist. Hiljuti taotlesid kümme Eesti turismiettevõtjat endale edukalt kestliku turismi sertifikaadid.
„Ettevõtjate huvi ning tunnustus näitab, et looduskaitsealad toetavad kohalikku elu ning majandust samaaegselt väärtuste säilimisega. Meil on selle üle väga hea meel – kestlikku loodusturismi pakkudes aitavad kohalikud ettevõtjad tutvustada meie rahvusparkide loodusväärtusi nõnda, et meie ühine rikkus säilib ka tulevastele põlvedele,“ ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.
OÜ Kodade (Kodade puhkemaja/Salevere Salumäe Loovkoda) Matsalu piirkonnast;
MTÜ Lahemaa Ökoturism Lahemaa piirkonnast;
Metsamõisa Loodus OÜ (Puhta vee teemapark ja Ubari Loodustarkuse Keskus) Lahemaa piirkonnast;
MTÜ Alutaguse Matkaklubi Lahemaa piirkonnast;
MTÜ Lobimuuseum (Lobi Muuseum) Lahemaa piirkonnast;
OÜ Matka-Rebane Soomaa piirkonnast;
Kuusikaru OÜ (Piesta Kuusikaru talu) Soomaa piirkonnast;
MTÜ Tipu Looduskool Soomaa piirkonnast;
OÜ Soomaa Puhkeküla Soomaa piirkonnast;
Viis aastaaega OÜ (soomaa.com) Soomaa piirkonnast.
Euroopa Kaitsealade Liidult tunnustuse saamiseks tuli turismiettevõtjatel analüüsida oma ettevõtte tegevusi kolme lähiaasta perspektiivis. „Muu hulgas tuli neil hinnata oma koostööd Keskkonnaameti ja teiste partneritega näiteks looduskaitseliste sõnumite võimendamisel, aga ka jäätmemajanduse, vee- ja elektrikasutuse ning lähitulevikuks kavandatud arengute korraldamist,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht Nele Sõber.
Rahvusvahelises võrgustikus osalemine aitab kaasa ettevõtjate arengule. „Samuti on need turismiettevõtjad meie saadikud looduskaitseliste väärtuste tutvustamisel. Hea meel, et oma tegevusi analüüsides ja mõtestades on turismiettevõtjad võimalikku keskkonnajälge vähendanud ja näevad selles Keskkonnaametiga hästi toimivat koostööd,“ rõõmustas Nele Sõber.
Euroopa Kaitsealade Liit on välja töötanud säästva turismi printsiibid, mille eesmärk on kvaliteetse ja jätkusuutliku turismi edendamine kaitsealadel ning nende lähipiirkondades. Liidult kvaliteedimärgi pälvinud sihtkohad ja ettevõtjad moodustavad üleeuroopalise kogukonna, mis aitab hoida turismi head kvaliteeti ning loob ühise võrgustiku vastutustundlike sihtkohtade, nende külastajate ja oma kaitsealast hoolivate elanike vahel.
Praeguseks on rahvusvahelise kestliku turismi sertifikaadi pälvinud 170 turismiettevõtjat peamiselt Lõuna-Euroopast. Eestis on selliseid ettevõtteid nüüd kümme, Lätis ja Leedus ei ole veel ükski ettevõtja kvaliteedimärki taotlenud.
Euroopa Kaitsealade Liidul on üle 400 liikme enam kui 40 Euroopa riigist. Liikmete sekka kuuluvad kaitsealade administratsioonid, looduskaitse organisatsioonid ja mittetulundusühingud. Keskkonnaamet kuulub liitu alates 1991. aastast.
Euroopa Kaitsealade Liidu eesmärk on kaitsealade võrgustiku praktiliste tegevuste toetamine, keskkonnateadlikkuse suurendamine ning poliitika mõjutamine, et kindlustada loodusväärtuste säilimine.
Lisateave:
Nele Sõber
Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht
nele.sober@keskkonnaamet.ee
5770 2225
Seitsmendas veebisaates “Loodushoidlik turism” uurin Aloha Tomilt ja Eleri Birkilt Aloha surfikeskusest, kuidas käib loodust hoidev majandamine veespordikeskuses ja kohvikus Pärnu lahe liivarannas.
Kuuendas veebisaates “Loodushoidlik turism” rändame Peipsi äärde Sibulateele, kuuleme Herling Mesilt, kuidas Mesi Tare kodumaja loodust hoides majandab. Juttu teeme eluolust vanausuliste külas Varnjas ja ökoturismi kvaliteedimärgisest EHE.
Viiendas veebisaates “Loodushoidlik turism” räägime Feliks Mägusiga Nordic Hotel Forumist sellest, kuidas hotellibisnist ajada loodust hoidvalt. Turismiettevõtete keskkonnamärgisest Green Key tuleb ka juttu ning sellest, kuidas maitseb mesi kesklinna katusel asuvast mesilast.
Neljandas veebisaates “Loodushoidlik turism” on külas 2020. aasta Eesti parimaks teenindajaks valitud Pärnu trahtri Postipoiss juhataja Triin Ollino.
Kuuleme sellest, mida, kuidas ja miks Triin koos kolleegidega restorani köögis ja söögisaalis teeb, et ringmajandust edendada.
Kolmandas veebisaates “Loodushoidlik turism” ajame juttu Eda Veerojaga Mooska talust Haanjamaalt. Kuidas turismiäri rakendada nii looduse kui esivanematelt saadud pärandi hoidmiseks? Saame aimu, mis suhtes on Edal omavahel missioon, elustiil ja ettevõtlus. Kuuleme ka Eda arusaamist looduse õigustest ning saame talt kolm raamatusoovitust.
Teises veebisaates “Loodushoidlik turism” on külas Silver Smeljanski.
Silver räägib saatejuht Aivar Ruukelile sellest, kas ja kuidas on ta looduse hoiule tähelepanu pööranud majandades Lause puhketalu Saaremaal, pidades pakendivaba toidupoodi Paljas Pala ja asutades koostöötamise kontori Forwardspace Pärnus.
Saame teada, kes on Silveri eeskujud, milliseid raamatuid ta lugeda soovitab ja mida arvab loodusele õiguste andmisest.
Esimeses veebisaates “Loodushoidlik turism” on külas Ly Johansen paradiisisaarelt Hiiumaalt.
Ly räägib saatejuht Aivar Ruukelile sellest, kas ja kuidas on ta looduse hoiule tähelepanu pööranud korraldades Hiiumaa kohvikutepäevi, majutades turiste külalistemajades ja valmistades Hiiumaa kohalikust toorainest toidutooteid.
Saame teada, kes on Ly eeskujud, millist raamatut ta lugeda soovitab ja mida arvab loodusele õiguste andmisest.