Tag: mets

Turismist metsas ja metsast Eesti turismikuvandis

04.02.2020.a. Maaleht

Aivar Ruukel

Metsa kohta on igal eestlasel oma arvamus, oleme ikkagi metsarahvas. Kes ei saa ennast metsakasvatajate sekka lugeda, on siiski vähem või rohkem kogenud metsa kasutaja. Igaüks teab omast käest, milleks mets hea on, kes käib seenel, kes sörkimas, kes patareisid laadimas. Turismiga on sama lugu, kõik me oleme justkui eksperdid, sest kes meist poleks käinud mõnel reisil?

Metsamajandus ja turismimajandus on kaks olulist majandussektorit, Eesti SKP-st moodustab puidusektor viis protsenti ja turismisektor kaheksa protsenti. Viimasel nädalal on tõusnud esile küsimus – kas metsamajanduse ja turismimajanduse vahel on Eestis vastuolu?

“Eesti turismi ohustab intensiivne metsade raiumine,” avaldas hiljuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehena tööle asunud ja ka metsandusettevõtteid nõustanud Peeter Raudsepp Äripäevale. “Siin tuleb kiiresti leida tasakaal, et metsatööstuse huvid ei sõidaks üle turismihuvidest. Ühel majandusharul ei saa olla õigust ignoreerida teisi.”

Turismiettevõtete valulävi üleraiest tingitud metsaelustiku vaesumise osas on erinev. Vastates ERR-i “Esimeses stuudios” ajakirjaniku küsimusele, et kas ta nõustub EAS-i juhiga, et metsaraie ohustab Eesti turismi, leidis Tallinki juht Paavo Nõgene: “Osaliselt kindlasti.” Samas möönas ta, et “selleni, et see (metsade üleraie turismi) nüüd lõplikult ohustama hakkab, on veel tükk maad minna…”

Turismiettevõtted, kes metsale lähemal majandavad, saatsid juba kolme aasta eest riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministrile avaliku kirja, kus kaebasid, et “tänane Eesti metsapoliitika ja metsade majandamise praktika ei arvesta piisavalt turismisektori vajadustega. Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus Eesti poolt rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest. Teoreetiliselt on metsadest kaitse all 26 protsenti, tegelikkuses aga toimuvad rahvusparkides igapäevased raietööd. Selline vastuolu on negatiivse mõjuga Eesti turismiettevõtetele ning kaudselt kogu Eesti majandusele ja mainele.”

Turismimajandus ei ole alternatiiv metsamajandusele. Ei ole ühtegi põhjust, milleks neid olulisi majandussektoreid vastandada. Mõlemad mahuvad Eesti loodusesse ära, kui toimetada mõistlikult ja majandada metsi jätkusuutlikult. Retsept säästlikuks metsanduseks pole keeruline –  esiteks tuleks raiemahud praegusega võrreldes oluliselt väiksemaks tõmmata. See ei tähenda, et tulud kannatama peavad, kui puitu paremini väärindada. Tänased mahud aga on muutunud hävitavaks metsaelustikule ja talumatuks inimsilmale. 

Teiseks tuleb kehtestada kevadsuvine raierahu, niinimetatud linnurahu. Eesti on Euroopas kolme rahvusvaheliselt tunnustatuima linnuturismimaa seas, märtsist juunini on linnuturismi kõrghooaeg. Lindude elus kõige olulisemal ja õrnemal ajal toimuv pesapuude raie on hävitava mõjuga Eesti kui loodusturismi sihtkoha mainele ja turismimajanduse rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Hooajalisus on loomulik paratamatus nii põllumajanduses, turisminduses kui metsanduses, kõigis majandustegevustes, mis on looduse aastaringiga seotud. 

Kolmandaks ja turismile kõige kriitilisemaks küsimuseks on kaitsealustes riigimetsades, looduskaitsealadel ja rahvusparkides igasuguse raie lõpetamine. Erametsades on tarbe- ja küttepuidu varumine kaitsealadel mõistlik. Samuti on õigustatud eraomanike ootus turismist tõusvast tulust osa saamisele. Kui minu metsas on näiteks kakkude ja rähnide kodu ja ma jätan selle neile alles, siis iga-aastane sissetulek linnuvaatlejatelt võib ületada ühekordse puidutulu.   

Eesti turismiteenuste eksport 2018. aastal oli Eesti Panga andmetel 1,98 miljardit Eurot, ootused 2023. aastaks on 2,6 miljardit eurot. Koos kaudsete mõjudega on see sisemajanduse kogutoodangust kaheksa protsenti ja turismisektoris hõivatuid Statistikaameti andmeteil 22 446 inimest. See kuidas turismi raha teenitakse erineb oluliselt sellest, mis põhjustel inimene reisib. Motivatsiooniks valida mingi kindel reisisihtkoht tihti vaatamisväärsused, mille külastamine on tasuta, mille kogemise eest maksma ei pea. Näiteks Tallinna vanalinn, mida võib lugeda ühtlasi ka ainsaks maailmatasemel massiturismi atraktsiooniks Eestis. Looduselamused on ka enamasti tasuta, Soomaa rahvuspargi külastamiseks ja näiteks Riisa rabaraja läbimiseks piletiraha välja käima ei pea. EAS turismiarenduskeskuse välisturistide kulutuste uuringust (2016. aastal) selgub, et Eestis kulutatud rahast jätsid nad 26% majutusse, 23% toidule, 11% transpordile, 33% sisseostudele ja vaid 4% teenustele nagu giiditasud, muuseumide sissepääsudeks, kontserti- ja teatripiletiteks ja muuks sarnaseks. 

EASi Turismiarenduskeskus korraldab regulaarselt küsitlusi sihtturgudel, et olla kursis, miks Eestisse reisitakse. Kesk-eurooplaste seas on Eesti seostamine puutumatu, hästi hoitud loodusega, valdav. Kusjuures vähestel neist inimestest on binokkel või magamiskott reisipagasis, ei pruugi nad olla ei looduvaatlejad ega matkajad, loodus köidab erineva huviga, vanusega, rahakoti paksusega ja reisistiiliga turiste. 

Et Eesti looduskuvand lummab urbaniseerunud sakslasi, see tundub mõistetav. Ilmselt aga ei teadvusta me, et ka Põhjala turistid seovad meid loodusega? Soomlaste seas tehtud uuringu andmeil peab 40% Eestisse reisijatest oluliseks loodust. See on pingereas kolmandal kohal, tagapool vaid restoranidest ja ostlemisest. Rootslastest, kel reisiplaan Eestisse, nimetavad loodust oluliseks 68% – uuringus küsitud teguritest on see teisel kohal. Võib ju imestada, et Soomes ja Rootsis on ka omal nii palju loodust ja palju metsa, miks see neid Eestis peaks paeluma? Ehk võiks põhjus olla selles, et meie metsad on Soome ja Rootsi metsadest kordades looduslikumad, mitmekesisemad, elurikkamad?

Loodusväärtusi üleraiega hävitava metsanduse pööramisega loodushoidlikuks on väga kiire! Alternatiiviks oleks Eesti turunduse muutmine ausamaks, näiteks “Külastage Eestit kiiresti, enne kui … “.
Igaüks saab kolme punkti kohal ise edasi mõelda. Nagu kurtis üks tuttav Tartu Ülikoolist: “Käisin suvel Saksamaal, kus üks teadlane, kes veel Eestis polnud käinud, ütles, et jajah, ma pean ruttu Eestit külastama, ma olen palju kuulnud, et seal ei ole peatselt enam see, mis ta oli. “Et võib-olla olengi hiljaks jäänud?”  

Metsaturismi debatt Rootsis

Rootsi meedias käib debatt metsaturismist.
“Loodusturismi arengut ei takista metsamajandus vaid turismiettevõtete puudus metsas”, kirjutavad Rootsi suurima metsaomaniku Sveaskog inimesed Viveka Beckeman ja Ola Söderdahl. (12.12.2017 http://www.altinget.se/miljo/artikel/skogsbruk-och-naturturism-gaar-alldeles-utmarkt-att-forena )
“Me nõustume Sveskogiga, et loodusturismis on liiga vähe ettevõtteid. Aga keeruline on loodusturismiga tegeleda, kui ei tea kas täna külastatav kaitsmata mets on ka järgmisel nädalal alles või maha raiutud,” vastavad ökturismiettevõtjad Ulrika Krynitz, Håkan Strotz, Marcus Eldh ja Matti Holmgren. (20.12.2017 https://www.altinget.se/miljo/artikel/turism-och-skog-mer-samhallsnytta-an-skogsskovling )
Sveaskog: “Tervitame kõiki ettevõtjaid ja organisatsioone, kes soovivad meie metsade väärtust suurendada. Kuid loodusturismi arendamiseks peab olema tahe teha koostööd ja otsida ühiseid teid edasi.” ( 22.12.2017
.
Alljärgnevalt tõlge turismiettevõtjate poolsest arvamusartiklist.
rootsi mets
Ulrika Krynitz ja Håkan Strotz, Urnatur Hb
Marcus Eldh, Wild Sweden
Matti Holmgren, Jokkmokkguiderna

Turismiettevõtjad ei kahtle metsa majandamise vajalikkuses. Teatud tüüpi turismi saab loomulikult viljeleda ka tootmismetsades, kuid meie tahame rohkem loodussõbralikku metsamajandust. Tahame rohkem metsikut loodust ja kõrge loodusväärtusega looduslikku metsa. Turiste meelitab Rootsisse skandinaavia põlisloodus, mitte puupõllud.

Tundub iseenesest mõistetav, justkui peaks kogu mets Rootsis olema tootmismets. Metsatööstuse propaganda toel on alates 1950ndatest metsanduse arengut selles suunast juhitud. Igal aastal raiutakse ca 1% Rootsi tootlikust metsamaast, viimased 80 aastat kasutatakse lageraiet. Üle 90% tootlikust metsamaast on metsamajandamisest mõjutatud. Suur osa metsast koosneb vaid istutatud kuuskedest-mändidest. Ainult 5-8% metsadest on kõrge loodusväärtusega.

Metsaseaduse kohaselt peavad puidutootmise ja -keskkonnaalased eesmärgid olema tasakaalustatud. Tegelikkuses on “tasakaal” täna 95% metsamajandamist ja 5% metsade kaitset. Sel moel tuleks tagada nii metsa elurikkuse säilimine kui ka kõik muud huvid.

Oleme võtnud metsa iseenesest mõistetavana

Jah, meil on liiga vähe loodusturismi ettevõtjad. Turismiarengus on Rootsi mitmes mõttes arengumaa. Üheks põhjus on see, et me oleme metsa võtnud iseenesest mõistetavana, millegina mis lihtsalt on alati olemas olnud ja ka jääb alatiseks olema. Loodusturismiga on aga keeruline tegeleda, kui ei tea kas täna külastatav kaitsmata mets on ka järgmisel nädalal alles või maha raiutud. Paraku kehtib see isegi Sveaskogi ökoparkide* kohta. Teine põhjus on meie ajalooline mõtteviis. Viimased 70 aastat oleme harjunud kõigest mõtlema suuremahuliselt, pikaajalisele jätkusuutlikkusele on see aga halb.

Kes julgeb kihla vedada?

Ettevõtluskliima turismiarenguks on keeruline: kas Rootsis leidub ka tulevikus atraktiivset looduslikku metsa? Tänane olukord metsanduses tuleviku suhtes usku ei tekita – kes julgeb kihla vedada? Ka seadusandlus ei soosi turismiettevõtlust. Kui näiteks ehitada väike metsaonn, siis nõutakse selleks ehitusluba ja kokkulepet naabritega – metsa maha raiumine kuni naabri piirini on aga OK. Naabrit ei pea sellest teavitama, ega tema nõusolekut küsima.

Rootsi vajab selget riigipoolset (loodus)turismi tuge, midagi sarnanast nagu näiteks on tehtud Costa Ricas, kus täna on suur osa vihmametsadest kaitse all ja ökoturism õitseb. See on kasulik kõigile. Pikemas perspektiivis suurenevad riigikassa tulud (Costa Ricas on loodusturism riigi suurim sissetulekuallikas), Rootsi metsa elurikkus saab hoitud ja seega täidame ka vastavat keskkonnaalast seadusandlust ja kehtivat metsaseadust. Hõredalt asustatud maapiirkondades tekkib usk tulevikku.

Sveaskog peab raied lõpetama

Rahvusvaheline huvi Rootsi looduse vastu on üha kasvav. Loodusturismis on palju kasutamata arenguvõimalusi ja ruumi paljudele ettevõtetele. Turism on võimalus ka metsaomanikele ja metsafirmadele – nii kaua kui on olemas loodus, mille pärast tasub siia reisida. Maapiirkondade ja kogu Rootsi tuleviku jaoks arvame, et Sveaskog peab viivitamatult lõpetama raied kõrge loodusväärtustega metsades.

……………………..
*Sveaskogi ökopargid on kõrge loodusväärtusega ja looduskaitseliste eesmärkidega metsaalad.  Ökopargi suurus on vähemalt 1000 hektarit, keskmiselt 5000 hektarit. Kokku on Rootsis 37 Sveskogi ökoparki.